Burlesque

Sattusin pärast kodust sushiorgiat vaatama kinno uut muusikalifilmi. Sisul ma igaks juhuks pikemalt ei peatu, kuigi peab ütlema, et polnudki nii halb kui ma kartsin :P Muusikalifilm ongi ju eelkõige tantsu, laulu, ilusate kostüümide ja veel ilusamate inimeste film ja sellena ta õigustas end täielikult. Christina Aguilera lauluvõtted on küll teada aga see ei tähenda et nad ikkagi naudingust kananahka ihule ei tekitaks. Ja mingi seletamatu trennimineku kihk tekib mul ka alati pärast selliseid filme :P Mis veel kinoteosest meelde jäi - kaunid ning karaktersed naised ja mehed. Cher imho ei olnud siiski tuutori rolli parim valik. Ta on kindlasti kunagi suur staar olnud aga.. sünniaasta 46 andis end siiski veidi tunda. Aga kokkuvõttes oli siuke kena tervik. Mulle meeldib see stiil vnoh üldse muusikalitüüpi asjad juba sellepärast, et neid ei anna teha ilma et 100% pingutaks. Ja kui seda kõike siis veel kelmika naeratusega tehakse.. see lööbki paueri sisse. Kahju et enamik popartiste arvavad, et vaikse niutsumisega saab masse kõigutada. Vnoh natuke nagu saabki aga palju rohkem saab siis, kui möirata nii nagu Christina seda teeb. Mnjaa.. seda naist kuulaks küll laivis...
7/10

Kirjad Inglile

Käisin eile järjekordset uut eesti filmi vaatamas. Üldse tundub, et see aasta saab eesti filmide poolest küll rikas olema. Siis on ehk igasugu ametitel ka ometi erinevaid filme, mida auhinnata (see tänane uudis "Taevalaulu" järjekordsest riiklikust preemiast oli suht jabur aga no las ta jääda).
Juba "Üks mu sõber" oli hea film. Rõõmus ja tore ja selline, mida peab vahepeal vaatama selleks, et ei unustaks ennast vinguma ja virisema. Natsa venis aga ilusad suvised Lõuna-Eesti vaated tegid selle täiesti tasa. Ja muidugi näitlejate valik oli lihtsalt suurepärane. Kokkuvõtvalt - väga lahe energiaboost! Ja nüüd siis see "Kirjad Inglile".
See oli üks hoopis teist masti film. Ilmselt olin oma eelmise õhtu etendusest ka üsna õiges meeleolus aga seda vaadates oli selline tunne, et filmi pausid on veel kaalukamad kui sõnad. Aga sõnu oli jälle vaja, selleks et pause mõista. Pildiliselt ja heliliselt oli film ka muidugi väga ilus. Ühest küljest jäi mulje, et tegu on anonüümse looga, kuid teemad puudutasid sellegipoolest lähedalt. Tundub ju et ei ole tegelikult oluline, et Afganistan on kaugel ja moslemid meid ei hirmuta ja üldsegist ei saadeta tänapäeval enam kedagi sunniviisiliselt sõtta aga... mõelgem kasvõi Rootsi pommiplahvatusele või Tuneesiale/Egiptusele ja mis see kolmas koht oligi kus moslemid nüüd jälle pead tõstavad.. või kasvõi sellele samale Venemaale, mille poolt vallutada saamist me ikka veel tegelikult hullult kardame. Kes ütleb, et see kõik ei pruugi igaüht meist ühel päeval puudutada ja mõni sõda jälle paljusid ka meie elusid ära ei lõika. Ühesõnaga ootamatult aktuaalne ja kaunis film oli. Paistab et tegu on festivalifilmiga ja ma siiralt loodan et tal läheb maailmas ka hästi. Kõnetada võib ta paljusid.
10/10

---

Pärast filmi tekkis selline visioon, et Artisest võiks saada hoopis puhtalt eesti filme (või no ka kaastöid) näitav kino. Neid väljamaa kunstifilme saavad huvilised netist ka alla laadida aga Tallinnas võiks olla üks koht, kus näidatakse koguaeg eesti filme. Muidu nende oma asjadega ongi nii, et kui välja tulevad siis korraks on kinos aga pärast enam keegi ei mäleta. Ja muidugi vastupidi ka. Mis kuramusepärast peab olema 500 m raadiuses 3 kino mis näitavad suht sarnast programmi. Tehkegi nii et Tallinnas on uusi eesti filme võimalik näha ainult Artises. Ja vanu ka. Siis teavad kõik lapsed kevadet, suve ja sügist ja mina ei pea enam tunnistama, et ma pole näinud "Hukkunud alpinisti hotelli". (Ja ma tean et eesti filme on Artise fuajeest võimalik DVDl osta aga kino on ikka midagi muud!)

An education

Lõpetasin just ühe imekauni filmi vaatamise. "An Education" teose nimeks siis. Uhh... kuidas anda edasi emotsioone filmist, mille igat sekundit sa oled huvi ja põnevusega nautinud! Peakarakterit mängiv neiu köitis värvikireva emotsioonide ja näoilmete paletiga, meenutades vaheldumisi Audrey Tautoud ja Audrey Hepburni (mis teema selle eesnimega on huvitav:P). Juba temast üksi piisas, et filmi nauditavaks muuta. Ja muidugi pisiasjad, et tegevus toimus 60ndatel ja poolenisti Londonis ja poolenisti Pariisis ja et mul tekkis juba keset filmi soov kõiki soundtracki lugusid taga otsima hakata tähendasid ka midagi. Stiilne, hoogne, võib-olla mitte just kõige keerukama sisuga aga kaunis romantiline film ühe tütarlapse naiseks sirgumisest läbi tüütute koolikohustuse ja peibutava jazzi...
Ma arvan et see mõjus hästi et ma seda enne eksamiks õppima hakkamist vaatasin :)
Treileri leiate siit, IMDB tarkuse siit ja helinäite siit.
10/10 Omas stiilis "par excellence";)