Sattusin pärast kodust sushiorgiat vaatama kinno uut muusikalifilmi. Sisul ma igaks juhuks pikemalt ei peatu, kuigi peab ütlema, et polnudki nii halb kui ma kartsin :P Muusikalifilm ongi ju eelkõige tantsu, laulu, ilusate kostüümide ja veel ilusamate inimeste film ja sellena ta õigustas end täielikult. Christina Aguilera lauluvõtted on küll teada aga see ei tähenda et nad ikkagi naudingust kananahka ihule ei tekitaks. Ja mingi seletamatu trennimineku kihk tekib mul ka alati pärast selliseid filme :P Mis veel kinoteosest meelde jäi - kaunid ning karaktersed naised ja mehed. Cher imho ei olnud siiski tuutori rolli parim valik. Ta on kindlasti kunagi suur staar olnud aga.. sünniaasta 46 andis end siiski veidi tunda. Aga kokkuvõttes oli siuke kena tervik. Mulle meeldib see stiil vnoh üldse muusikalitüüpi asjad juba sellepärast, et neid ei anna teha ilma et 100% pingutaks. Ja kui seda kõike siis veel kelmika naeratusega tehakse.. see lööbki paueri sisse. Kahju et enamik popartiste arvavad, et vaikse niutsumisega saab masse kõigutada. Vnoh natuke nagu saabki aga palju rohkem saab siis, kui möirata nii nagu Christina seda teeb. Mnjaa.. seda naist kuulaks küll laivis...
7/10
No comments:
Post a Comment