Panso

Peab ikka tihemini siia märkeid hakkama tegema. Vanainimese värk, muidu läheb meelest äragi, mis elus nähtud ja tehtud on.
Täna käisin näiteks Draamateatri Pansot vaatamas. Sain pileti puhtjuhuslikult, kuna selle õige omanik oli mattunud töökohustuste alla. Olen Draamas üldiselt viimasel ajal väga vähe etendusi näinud, kohe kuidagi ei satu sinna. On asju mida väga tahaks näha aga samas ma tean ka, et see ei ole päris nii 100% minu teater nagu näiteks Linnakas või NO.
Igatahes Panso. No tegelikult ma läksingi sinna ju Malmsteini vaatama ja ta oli ka tõega vaatamisväärsus. Milline sära silmis, milline viimistletud karakter! Vahepeal mõtlesingi et ahh, mis ma neid teisi ikka vaatan, ma lihtsalt nüüd etenduse lõpuni jälgin Malmsteini :P Mitte et teised oleks halvemad olnud aga lihtsalt kui Panso oli lõpuni kujundatud karakter, siis ülejäänud kolm näitlejat mängisid vaheldumisi erinevaid karaktereid, ning tundus kohati et nende eesmärk ongi oma läbijooksvusega Panso karakteri staatust tõsta. Aga kuidagi kahju oli neist. Ja päriselt peab ütlema et lavastus mulle tervikuna ka ei meeldinud. Oligi nagu läbijooks ühe mehe eluloost.. aga peab siis poole ajast juba lõpus olulist infarkti ette mängima? või need valged tutid mis olid ainsaks aksessuaariks muidu mustadesse riietatud tegelastel? või need kastid mille eri külgedega oleks võinud ju terve etenduse mängida? Tundus nagu laval oleks poolik töö, mille mõned osad on väga hästi välja arendatud ning teistele pole üldse võhma jätkunud. Kuigi tekst oli hüplik (mis ilmselt osalt tingis selle lavale panemise raskuse), olid kasutatud leiud kohati väga armsad ja tekitasid taas huvi selle meistri kirjatöid lugeda. Ehk saalis viibinud üldiselt vanemas eas publik oskas sealt veel põnevaid vihjeid välja lugeda. Mulle jäi aga mulje, et tegu oli just täpselt sellise modernse tükiga, mille eest näidendi-Panso oma õpilasi hurjutas.
Kokkuvõtvalt 6/10 Malmstein võiks selle rolli eest küll mõne auhinna korjata :)