Kui ma seda blogi tegema hakkasin, siis ma ei mõelnud üldse, et siia ka muusika-sektsioon võiks tekkida, sest kuigi ma kuulan palju muusikat, siis kultuuripostituseväärilisi elamusi satub ette harva. Eile käisin aga üle pika aja ühel jagamist väärival live-kontserdil.
Enamasti on konsadel tore lihtsalt muusikat kuulata ja bändimeeste laval tekkivaid omavahelisi nalju kaasa naerda. Mõnikord on ka head kiired lood, mille taustal tantsu vihtuda saab või siis hoopis väga artistlikud esinejad, kes kiirelt publiku üles kütavad. Viimaseid eestis väga palju ei leia, küll aga sain mõni aeg tagasi väga positiivse elamuse Lamendilt. Bänd, kelle nimi oli mind siiani eemale tõuganud, nendega kohtudes selgus aga, et nad mängivad väga lahedat vanakooli muusikat (a la Earth, Wind and Fire) ja nende laulja on eriti energiline afroameeriklane, kes laval olekut karvavõrdki ei häbene.
Aga üldse mitte kõigest sellest ei tahtnud ma rääkida:)
Sattusin eile esimest korda kuulama live'is bändi, mille lugusid ma juba poolenisti siiski kaasa laulda oskasin. Noh, tegu oli ka bändi teise live konsaga üldse ja et tegu on suhteliselt noorte poistega (ja üsna noore helimehega:p) siis okei, on asju, milles laval arenguruumi on. Aga see muuuuuuuuusika. Kui teile meeldis Jesus Christ Superstar siis lugege seda postitust kindlasti edasi. Või noh, see on vaid stiilinäide, sest eestis sellist muusikat palju muidu ei kohta. Aga jah, mulle meeldisid juba lindistused väga, sest mulle see stiil meeldib.. aga laivis ja päriselt... see oli ikka midagi vägevat. Ja nüüd pärast seda sissejuhatust jätan ma teile Catnapi lingi (myspace'is ka) et te ise seda kuulata saaks ja sinna juurde ette kujutada, kui võimas see veel laivis võib olla ;)
No comments:
Post a Comment